Jalutamine on üks lihtsamaid ja ka kasulikumad tegevusi, mida me igapäevaselt endi jaoks teha saame. Erinevate uuringutega on korduvalt tõestatud kõndimise kasulikkust. Need uuringud on näidanud et see on kasulik nii meie kehale, tervisel, kui ka vaimule.
See lihtne ja peaaegu pingutuse vaba tegevus aitab näiteks väga lihtsalt oma kaalu kontrolli all hoida, vähendada erinevate haiguste riski ning vähendada ka igapäevast stressi.
Antud artiklis toomegi välja 10 peamist põhjust, miks regulaarselt jalutamas käimine nii kasulik on.
1. Aitab kaalust alla võtta

Jalutamine on üks suurepärane viis, kuidas alustada enda kaalulangetus teekonda. See on oma olemuselt väga rahulik aeroobse treeningu viis, mis aitab kergesti ja ilma suurema vaevata põletada lisa kaloreid.
Rahuliku tempoga kõndides põletab keskmine inimene umbes 200 kuni 300 kcal-i tunnis. Täpne kalorite põletus kogus oleneb juba mitmest erinevat faktorist nagu näiteks: inimese kaalust, kõndimise tempost, vahemaast, maastikust, välistemperatuurist ning ka mingil määral individuaalsest treenituse tasemest.
2. Tugevdab jalalihaseid

Jalutamine on tegelikult ka väga hea viis oma jalalihaste treenimiseks ning nende tugevdamiseks. Eriti kasulik on kõndimist, kui treening viisi kasutada vanemas eas inimestel, treeningutega alustajatel, ülekaaluga kimpus inimestel ning ka liigeste probleemidega inimestel.
Põhiliselt saavad jalutades koormust reie, sääre, puusade ja kõhu lihased. Et muuta jalutuskäigud treeningu mõttes efektiivsemaks võib suurendada kõndimise tempot, pikendada vahemaad ning lisada marsruuti treppe või näiteks künkaid. Samuti võib seda kombineerida erinevate lihtsate võimlemise ja treening harjutustega nagu näiteks väljaasted ja kükid.
3. Tugevdab südant ja parandab vereringet

Täpselt samamoodi nagu ka iga teine treening viis, aitab ka jalutamine ära hoida erinevaid südamehaigusi, maandab vererõhku ja kolesterooli taset ning tugevdab üleüldiselt südant.
Ameerika Südame Organisatsiooni sõnul on kõndimine sama efektiivne ära hoidmaks südamehaigusi ja insulte, kui on näiteks jooksmine.
Harvardi Rahvatervise kooli poolt läbiviidud uuringus selgus, et naisterahvad, kes kõndisid rahuliku tempoga 30 minutit päevas vähendasid insuldi riski 20 protsenti ning naisterahvad, kes kõndisid keskmiselt kiirema tempoga sama vahemaa päevas vähendasid oma insuldi riski juba üle 40 protsendi.
4. Toetab ja tugevdab immuunsüsteemi
Jalutamine aitab meil tugevdada oma immuunsüsteemi ning ära hoida mitmeid erinevaid haiguseid.
Uuringud on näidanud, et inimestel kes on füüsiliselt aktiivsed ja regulaarselt ennast liigutavad on väiksem risk põdeda erinevaid hingamisteede ja külmetus haiguseid. Ning neil esineb sümptomeid nagu köha, kurguvalu või nohu harvemini.
Põhjuseid, miks aeroobne treening nagu kõndimine nii efektiivselt immuunsüsteemi tugevdab on mitmeid. Näiteks parandab see verevarustust, aitab viia kehast välja erinevaid toksiine ning aktiveerib erinevaid immuunrakke.
5. Annab energiat

Järgmine kord, kui tunnete väsimust ning hakkate kohvitassi järgi haarama, minge tehke parem üks väike jalutuskäik. Uuringud on näidanud, et jalutamine võib inimesele anda lisa energia laengu ning teda turgutada sama efektiivselt, kui näiteks tass kohvi.
See tuleneb sellest, et kõndimine aitab tõsta meie keha hapnikuvarusid ning hapniku voolu. Lisaks sellele suurendab see ka erinevate hormoonide nagu näiteks adrenaliini, kortisooli ning epinefriini taset meie kehas. Need hormoonid aitavad meie energiataset tõsta.
6. Tõstab võhma ja suurendab kopsumahtu
Ameerika Südame ja Kopsu Instituudi sõnul aitab juba regulaarne keskmise tempoga 30 minutiline jalutamine tõsta kopsumahtu ning üleüldiselt tugevdada kopse. Suurem kopsumaht aitab võhma tõsta, paremini hingata ning hoida ära erinevate kopsuhaiguste teket.
Jalutamine on väga hea ning kindlasti üks lihtsamaid viise oma võhma treenimiseks ning enda kopsumahu suurendamiseks. See annab rohkem tööd kopsudele, suurendades hapniku voogu kehas lisaks selle on tegu ühe lihtsaima treeningu viisiga, mis ei kahjusta põlvi ega muid liigeseid.
7. Aitab leevendada liigesevalusid

Kõndimine aitab kaitsta ja võib isegi aidata ravida liigeseid nagu näiteks põlvi või puusi. Jalutamine tugevdab liigeseid ümbritsevaid ja toetavaid lihaseid ning aitab ka liigese liikuvust parandada.
Kuna enamasti puudub liigeskõhrel otsene verevarustus, peavad nad oma toitained saama liigesevedelikust, mis ringleb liikumisel. Jalutamisest tulenev liigeste liikumine aitab tuua liigeste piirkonda hapnikku ning toitaineid.
Lisaks sellele aitab see ka leevendada artriidi sümptomeid ja sellest tulenevat valu. Uuringud on näidanud, et kõndides nädalas 8 kuni 10 kilomeetrit on võimalik vähendada artriidi tekkimise riski.
8. Vähendab krooniliste haiguste riski

Ameerika Suhkruhaiguste Ühingu sõnul, aitab jalutamine langetada veresuhkru taset kehas ning ka vähendada üleüldist suhkruhaigus riski.
Boulder Collarado ning Tennessee ülikoolide ühisel uuringul selgus, et regulaarne jalutamine vähendab inimeste vererõhku keskeltläbi 11 koha võrra ning suures pildis aitab vähendada insuldi riski 20 kuni 40 protsenti.
Teadlaste poolt on ka tehtud uuringuid, mis näitasid, et inimestel, kes käivad regulaarselt kõndimas oli pea 30 protsenti väiksem risk haigestuda erinevatesse südame-veresoonkonna haigustesse.
9. Aitab kaasa lihaste ja keha taastumisele
Treeningute juures on taastumine ja puhkus kriitilise tähtsusega. Ilma kehale puhkust andmata ning laskmata sellel korralikult taastuda treeningute vahelisel perioodil tõuseb ületreenimise risk.
Kerge füüsiline koormus ja enese liigutamine on ühed parimad asjad, mida saab teha enda lihaste taastumis protsesside kiirendamiseks ja toetamiseks. Jalutamine on üks parim näide sellest, kuna tegu on väga madala intensiivsusega füüsilise tegevusega.
See soodustab vereringlust ning tänu sellele aitab see toitaineid ning hapniku lihastesse transportida ja samal sajal jääkaineid välja viia toetades nõnda keha ja lihaste taastumis protsessi.
10. Parandab und ja unekvaliteeti

Jalutamine ning ka iga muu füüsiline tegevus, aitab naturaalselt tõsta ning võimendada meie “magamise hormooni” ehk melantoniini taset ning mõju meie kehas.
Üks uuring, mis teostati naisterahvastel vanuses 50 kuni 70 aastat näitas, et regulaarne ja igapäevane tunniajaline hommikune jalutamine aitas märgatavalt leevendada uuringul osalenud naiste unetust ning parandas nende magamis kvaliteeti.
Lisaks positiivsele mõjule melatoniinile, aitab kõndimine ka und parandada, kuna see aitab leevendada erinevaid muid muresid, mis võivad und segada nagu näiteks liigeste valu ja stressi.
Lõpetuseks
Nagu ka artiklis selgus, on tegu ühe parima ja lihtsaima viisiga enda tervise hoidmiseks ja oma elukvaliteedi parandamiseks. Lisaks kõigile ülalmainitud tervislikele ja kehalistele põhjustele, on jalutamine ka hea stressi maandaja ning mõtete värskendaja. Seega tasub enda igapäeva rutiini planeerida regulaarsed jalutuskäigud looduses või kas või enda naabruskonnas.
Artikkel meeldis? Jaga seda ka teistega!