Kehamassiindeksi kalkulaator

Mis on kehamassiindeks (KMI) ?

Lühidalt ja lihtsalt öeldes on kehamassiindeks (ingl.k. body mass index ehk BMI) inimese kehakaalu ja pikkuse suhet väljendav suurus. Seda kasutatakse laialdaselt selleks, et teada saada, kas inimene on enda optimaalses kehakaalus oma pikkuse kohta. 

KMI on odav ja hõlbus meetod saamaks aru kas oleme alakaaluline, tervisliku kehakaaluga, ülekaalus või siis ohtlikus rasvumis faasis. Kuid seda ei saa võtta 100% töetruuna, kuna KMI ei näita täiesti täpset numbrit.

Mille jaoks kasutatakse kehamassiindeksit?

See on abivahend saamaks aru, mis on meie pikkuse ja kaalu vahekaal. See annab üldise pildi meie tervislikust seisundist ette aga see ei anna meie tervislikust seisundist ülevaadet ega see ei anna ka meie keharasvast täpset ülevaadet. Kui KMI näitab ohtliku tervislikku seisundit, siis peaks enne endale diagnoosi panemist konsulteerima arstiga.

Kuna ülekaalul või alakaalul võib olla märkimisväärne mõju meie tervisele ning kuigi KMI ei anna 100% õiget tulemust, siis on see kasulik vahend, mis aitab varakult  enda kaaluprobleemide suhtes midagi ette võtta.

Kuidas käib kehamassiindeksi arvutamine?

Kehamassiindeksi kalkulaatorit kasutatakse enim, sest kalkulatsiooniks on vaja ainult enda pikkust ja kaalu. See on kiire ja lihtne. 

Peamiselt kasutakse KMI arvutamiseks väga lihtsat ning teada tuntud valemit, kus jagatakse kehakaal kilogrammides inimese pikkuse ruuduga ( kaal (kg) / pikkus (m)² ). Näiteks, kui te kaalute 100 kg ning olete 190 cm pikk siis näeks arvutuskäik välja selline: 100kg / (1.9 x 1.9) = 27.7

On olemas ka nii öelda uus kehamassiindeks, mille pakus välja Oxfordi Ülikooli professor Lloyd N. Trefethen aastal 2013. Selle valemiks on 1.3 x kehakaal / pikkus2.5 .

Kelle jaoks on KMI valem mõeldud? 

KMI on mõeldud esmaseks ja kiireks ülevaateks teie kaalust ning see ei sobi kõigile, kuna see arvestab vaid teie pikkust ning kaalu ning ei arvesta muid faktoreid nagu näiteks lihasmassi protsenti jne. 

KMI valem on mõeldud kasutamiseks peamiselt täiskasvanud inimestele, kes on vanuses 20 kuni 65. Valem pole sobilik rasedatele, sportlastele ning ka lastele. Sportlaste puhul võib KMI olla normist tunduvalt suurem, kuna neil on suurem lihasmassi portsent, kui tavainimestel. 

Kehamassiinteks annab meile üldise ja suure pildi ette. Kuid selleks, et saada täpsemat ülevaadet oma kehakaalu kohta, siis on vaja vaadata lisaks KMI-ile ka enda vööümbermõõtu, toitumist ja kehalist aktiivsust. Selleks, et saada veelgi täpsemat ülevaadet oma kehakaalu kohta, soovitame konsulteerida spetsialistiga, kes annab teile juba õige ning konkreetse vastuse.

Vööümbermõõt

Kuigi meie kehamassiindeks võib näidata, et kõik on korras, siis lisaks sellele tuleks mõõta ka enda vöökoha ümbermõõt.

Liigne rasv meie vöökohal võib suurendada riski infarktiks, südame haigusteks ning teist tüüpi diabeediks.

Vanematel  inimestel kipub olema  rohkem keharasva sama KMI-iga ning naistel kipub olema rohkem keharasva kui meestel sama KMI-iga.

Kuidas mõõta vööümbermõõtu?

1. Leia sõrmedega ülesse enda roiete kõige alumine punkt ning puusaluu ülemine serv.
2. Võta mõõtlint ning aseta see nende kahe keskele.
3. Hinga välja ning vaata tulemust. 

Kui KMI näitab, et kõik on korras aga vööümbermõõt on kas:

• Meestel: 94cm või rohkem
• Naisetel: 80cm või rohkem

Siis oleks vaja ikkagi enda kehakaal kontrolli alla saada.

Risk terviseprobleemiteks on väga kõrge, kui vööümbermõõt on:

• Meestel: 102cm või rohkem
• Naistel:  88 cm või rohkem

Toitumine ja füüsiline aktiivsus

Toitumine ja füüsiline aktiivsus on õige KMI hindamise juures väga oluline. Kui kannatad näiteks toitumishäirete all, siis kahjuks ei kehti sinu jaoks antud kalkulaator. Kuna see võib näidata õiget tulemust aga selleks, et olla tervislikus vahemikus on vaja hoida kõik vahekaalus.

Tervislik kehamassiindeks tähendab ka seda, et me toitume tervislikult ning hoiame ennast igapäevaselt aktiivsena. Seega ära unusta mitmekesist toitumist ning piisavat liikumist.

Kehamassiindeksi skaala

Alakaal kui ka ülekaal tõstavad mõlevad erinevate terviseriskide tõenäosust. Selleks,  et saada aru, mis võivad olla erinevate kaalu faaside põhjused, siis kirjutasime igast kategooriast ülevaate:

• <16 –  Eluohtlik alakaal –  Sageli on see põhjustatud haigusest. Kui alakaal on olnud pikaajaline, võib sellest kujuneda tõsine oht, kus vererõhk võib langeda eluohtlikule tasemele. Tugev alakaalulisus on isegi ohtlikum kui ülekaalulisus.
• 16-18,5 – Alakaalulisus – Alakaalulisus võib tekkida alatoitumisest, keelatud ainete või alkoholi tarvitamisest, stressist, suitsetamisest, vaimsetest tervise häiretest, kui ka muudes haigustest (näiteks anoreksia). Muutus ei ole kerge aga soovitatav on muuta enda elustiili, tõsta enda päevast kaloraaži või võtta ühendust spetsialistiga.
• 18.6 – 25 – Ideaalkaalu vahemik – See näitab ideaalset KMI vahemikku. Kuid ideaalkaal tähendab ka seda, et ka muud aspektid on korras ehk vööümbermõõt, toitumine ja füüsiline aktiivsus. Pane rõhku kõigile valdkondadele ning lisaks kaalule saavutad ka tervisliku elu. Me oleme tervemad ning vastuvõtlimuad erinevatele haigustele.
• 25.1 – 30 – Kerge ülekaal –  Ülekaalulistel esineb rohkem terviseprobleeme. Sagedamini esineb liigesehaigusi, kõrgenenud vererõhku, hingamishäireid ja ka  liikumishäireid.
• 30.1 – 35 – rasvumine esimene aste ehk kerge rasvumine –  Pikemaajaline ebasobilik toitumine ja istuv eluviis annavad märku rasvumise näol. Kõige paremini saab aru kõndides trepist ülesse või proovides joosta.
• 35.1 – 40 – Rasvumise teine aste ehk tugev rasvumine –  Kui ebasobilik toitumine jätkub, siis jõutakse teise astmesse. Siin vahemikus on oht diabeedi tekkimiseks. Võib ka tekkida probleeme luu- ja lihaskonna süsteemiga.
• >40 – Rasvumise kolmas aste ehk tervisele ohtlik rasvumine –  Terviserisk on suur. Liikumine ja hingamine on raskendatud. Siin on vaja spetsialisti sekkumist, et saada enda kehakaal kontrolli alla. 

Normaalkaal

Igal inimesel on erinev ning kohati unikaalne normaalkaal, mis sõltub meie pikkusest, kaalust ning ka meie kehatüübist. Samuti meie eesmärkidest ja olemusest. Kui olla suure lihasmassiga sportlane (tõstja), siis tema kaal võib olla tunduvalt kõrgem. Seega normaalkaal on indiviiditi varieeruv ja erinev.

Kuid tavalise inimese jaoks annab normaalkaalu kalkulaator ette vahemiku, kus võiksid kaalunumbrid olla. 

Üks lihtsaim viis enda ideaalkaalu vahemiku leidmiseks ning selle arvutamiseks on kasutada kehamassiindeksi kalkulaatorit. 

Ideaalne KMI on vahemikus 18.6 – 25. See tähendab, et me peaksime olema tervemad, meie eluiga on pikem ning me peaks oleme vähem vastuvõtlikud haigustele. 

Kaalu probleemid

Nii ülekaalulisus, kui ka alakaalulisus on meie kehale ja tervisele ohtlikud ning mõlemad on äärmused, mida peaks iga hinna eest vältima. Selleks, et saada aru millised on riskid, mis nendega kaasnevad oleme toonud mõningad näited, et saada aru suuremast pildist.

Ülekaalulisuse riskid

Ülekaalulisus on globaalne probleem, mis on muutumas järjest suuremaks mureks ning selle suurim põhjustaja on meie istuv eluviis ja ebatervislik toitumine. Ülekaalulisus mõjutab meie igapäeva elu, meie heaolu, energiataset ning lisaks tõstab riski erinevateks terviseprobleemideks ning haigusteks.

Suurimad ülekaalulisuse riskid on:

• 2. tüüp diabeet
• Südamehaigused
• Kõrge vererõhk
• Kõrge kolesteroolitase
• Kõrge oht vähi tekkeks
• Liigesepõletikud
• Uneprobleemid
• Sapipõie mured

Alakaalulisuse riskid

Mõnel inimesel on raskusi kaalust juurde võtta, mõnel inimesel on see seotud haigusega või siis elustiiliga. Mõnikord võime sattuda korraks ka alakaalu astmesse, kui oleme dieedil ja võtame kaalust alla, kuid oluline on, et see ei oleks pikaajaline, sest selle tagajärjel võivad tekkida meil mitmed terviseprobleemid.

Suurimad alakaalulisuse riskid on:

• Suurem risk haigestuda
• Taastumine on raskendatud
• Luude hõrenemine
• Probleemid südamega ( suurem risk infarktiks)
• Aeglustunud haavade paranemine
• Energia puudus