immuunsussüsteem

Immuunsussüsteem: Mis juhtub kui see on nõrk ja kuidas seda tugevdada!

  • Tervis

Meie immuunsussüsteem on meie ellujäämiseks hädavajalik. Immuunsussüsteemita oleks meie keha avatud bakterite, viiruste, parasiitide jt rünnakutele. Meie immuunsussüsteem on see, mis hoiab meid tervena, selles viirusi täis maailmas. Tegu on keeruka kaitsesüsteemiga, mis reageerib parasiitidele ja võõrastele kehadele, millel võib olla oht meie tervisele. 

Mis on immuunsussüsteem?

Meie immuunsussüsteem on keeruline rakkude, kudede ja elundite võrgustik. Kõik koos aitavad need kehal võidelda nakkuste ja muude haigustega. 

Näiteks: Kui meie kehasse tungivad sellised mikroobid nagu bakterid või viirused, kus nad ründavad ja paljunevad. Sellist olukorda nimetatakse infektsiooniks. Infektsioon põhjustab haigust, mis teeb meid haigeks. Meie immuunsussüsteem kaitseb haiguste eest, võideldes mikroobidega.

Meie immuunsussüsteem jaguneb kaheks:

  • Kaasasündinud immuunsussüsteem ehk nö loomulik.
  • Adaptiivne immuunsussüsteem ehk omandatav, mis areneb alles siis, kui keha puutub kokku mikroobide või mikroobide poolt eralduvate kemikaalidega.

Oluline on teada, et need kaks süsteemi mõlemad töötavad koos!

Valged verelibled on meie immuunsussüsteemis võtme tähtsusega. Need on osa lümfisüsteemist.

Valged verelibled liiguvad vere ja koe kaudu kogu kehas, otsides võõraid sissetungijaid (mikroobe), nagu baktereid, viiruseid ja parasiite. Kui nad mingi kahjuliku või võõra objekti leiavad, siis hakkab niinimetatud immuun rünnak.

Immuunsussüsteem peab arvestust milliste mikroobidega ta silmitsi seisnud. See tähendab, et kui mingi mikroob, mis varem on kehas olnud tungib uuesti meie kehasse, siis meie immuunsussüsteem tunneb mikroobi kiiresti ära ja hävitab selle ka kiiremini. 

See on üks põhjus miks inimesed teevad vaktsiine!

Mis juhtub kui see nõrgeneb?

immuunsussüsteem

Alustame sellest, et mis üldse võib nõrgendada immuunsussüsteemi, sest tõsi ta on, et paljud häired võivad nõrgendada immuunsust ja põhjustada inimese immuunpuudulikkuse. Need häired võivad ulatuda kerged või rasked. Mõnel on nõrk immuunsussüsteem kohe alates sünnist, teisel aga keskkonna teguritest tulenevalt.

Tegime ennist selle selgeks, et valged verelibled on need, mis otsivad viiruseid ja pahasid baktereid, mis kaitsevad meid nende eest. Normaalses ja tavaolukorras kaitsevad valged verelibled meid probleemideta. Siiski on teatud haigusi, mis võivad valgete vereliblede efektiivsust mõjutada. Selleks võib olla näiteks krooniline haigus, diabeet, vähk või nakkushaigused nagu HIV.

Samas võivad immuunsüsteemi nõrgestada ka erinevad ravimid ja ka ravimismeetodi näiteks kemoteraapia.

Aga üldiselt nõrgenenud immuunsussüsteemiga inimene nakatub sagedamini haigustesse, mis võivad olla raskemad või siis raskemini ravitavad.

Miks on immuunsussüsteemi tugevdamine oluline?

Lühidalt öeldes on tasakaalustatud immuunsussüsteem võti, et kaitsta keha igasuguste haiguste eest. Tänu sellele saame me elada normaalset elu ilma, et me peaks muretsema iga väikese viiruse või bakteri korral. 

Tugev immuunsussüsteem on meie jaoks üks suurimaid eeliseid ja inimesed saavad oma immuunsussüsteemi tugevdamiseks teha lihtsaid tegevusi, et aidata ja vähendada nakkushaigustesse haigestumise riski.

Kuidas tugevdada immuunsussüsteemi?

Praegusel ajal on meie kaitsesüsteem saanud rohkem tähelepanu, kui kunagi varem. See kuidas me hoolitseme enda tervise eest, mida me sööme, kuidas me liigume mõjutavad meie võimet võidelda erinevate nakkuste vastu. Tervislik eluviis on oluline märksõna parandamaks meie keha võimet olla võõrastele bakteritele rohkem vastuvõtlikum. 

Treening

immuunsussüsteem

Liikumine on üks parimaid  immuunsuse tugevdamise viise. Treening annab meie kehale energiat võidelda miljonite mikroobidega, mis meid iga päev ümbritsevad. 

Pole vahet, mis treeningut sa eelistad. Kõrgest intensiivsusest nagu hiit treening, kuni rahuliku jalutamiseni – kõik mis vähegi panevad sind liikuma parandavad sinu organismi kaitsevõimet.

Kuid treeninguga käib kaasas õige toitumine ja ka taastumine (puhkus), et keha suudaks võidelda erinevate nakkustega. Treening tekitab kehale stressi ja väsitab seda. Seega liigne treening on kahjulik ehk siin tuleb leida kompromiss.

Jalutamine

Jalutamine on äärmiselt lihtne tegevus. Me teeme seda iga päev. Isegi, kui meie elu on mugav ja meil on päevas palju istumist, siis vähemalt mõne sammu me ikka käime. Jalutama ei pea üldse pikalt. Piisab lühikesest umbes 30 minutilises jalutamisest, et organismi kaitsevõime toimiks nii nagu peaks. Kui mõelda nüüd nädala lõikes, siis plaani kiireid jalutuskäike vähemalt viis korda nädalas ning vähemalt 30 minutit, et kõndimisest mingit kasu saada.

Jõutreening

Jõutreeningus peitub palju enamat, kui lihtsalt lihaste treenimist ja kasvatamist. Me ei suru enda keha sellisel viisil tavaelus ja argipäeval nagu me seda jõusaalis teeme. Tänu sellele suureneb verevoolu kogu kehas ja samuti leevendub stress. Jõutreeningust saadud intensiivsus ja pingutus aitavad meie organismi kaitsevõime kasvatamisele märkimisväärselt kaasa.  

Aeroobne treening

Aeroobne treening aktiveerib meie immuunsussüsteemi. Kuna füüsiline koormus suurendab meie vere- ja lümfivoolu, siis suureneb ka immuunrakkude ringlus, pannes need mööda keha kiiremini ja arvukamalt ringi liikuma.

Seda võib samastada koristamisega. Kui koristaja käib regulaarselt sinu kodu puhastamas või siis ütleme, et puhastad ise. Siis on sul kodu ka pidevalt puhas ja hooldatud. Sama on ka aeroobse treeninguga. Pidev liikumine hoiab keha korras! 

Kõrge intensiivsusega treening

Kõrge intensiivsusega treening paneb meie keha proovile. See on väga efektiivne treeningviis, aga intensiivne treening võib muuta keha nakkuste ja haiguste suhtes haavatavaks. Kuna see väsitab meie keha oluliselt.

Selleks, et see oleks võimalikult efektiivne nii sinule endale, kui organismile, on oluline taastumine ja toitumine! Nii tagad ka kehale parima kaitsevõime!

Toitumine

immuunsussüsteem

Toitumine on organismi tugevdamiseks oluline faktor. Toit on meie keha kütus ning keha kasutab seda kütust, et üldse toimida! 

Kui mõelda nüüd konkreetselt immuunsussüsteemi peale, siis toitainete hulk, mis hoiab meid kaitstuna ja meie organismi hästi töös, siis sinna kuuluvad nii A, B6, B12, C ja D vitamiinid kui ka folaat, raud, seleen ja tsink. 

See ei tähenda nüüd, et pead sööma endale sisse terve mendelejevi tabeli ja tarbima ohtralt toidulisandeid. Selle asemel keskendu nende toitainete saamisele tervislikust ja mitmekesisest dieedist. Tarbi puu- ja köögiviljad, pähklid ja seemned, täistera, piimatooted või rikastatud alternatiivid, liha, kala või taimsed valgud, nagu kaunviljad.

5 toitainet, mis aitavad sul immuunsust tõsta!

Toitumine on väga oluline osa meie organismi tugevdamisel. See ei tähenda nüüd seda, et ei tohi kunagi patustada. Ikka tohid. See on täiesti normaalne, aga tasub meeles pidada, mis toitained on need, mis muudavad meie kehad tugevaks ja vastuvõtlikuks bakteritele.

Õiged toitained tõstavad organismi kaitsevõimet. Neid toitained süües hoiad enda valged vereliblede lahinguvalmis!

1. Brokkoli

Brokkoli on üks tõeline supertoiduaine siin planeedil. See sisaldab palju A-,C- ja E-vitamiine. Brokkolis sisalduvad fütokemikaalid sobivad suurepäraselt immuunsüsteemi tugevdamiseks.

Brokkoli on tugev antioksüdant. See sisaldab täiendavaid toitaineid, sealhulgas magneesiumi, fosforit, tsinki ja rauda. Selleks, et hoida võimalikult palju toitaineid brokkolis, siis serveeri seda nii toorelt kui võimalik! 

2. Küüslauk

Küüslauk on eestlastele tuntud, kui meie tervise tugevdajana ja haiguste võitlemise jaoks olulise toitainena! Miks küüslauk on selline suurepärane haigustega võitleja? See sisaldab antimikroobseid ja viirusevastaseid omadusi, mis aitab nakkustega võidelda. 

Lisaks aitavad organismi tugevdada, tõsiasi, et küüslauk sisaldab väävliühendeid. Mis seob endaga erinevaid mürke ja pahaaineid.

3. Roheline tee

Lisame siia ühe joogipoolise ka. Jällegist on roheline tee kõigile tuntud ning seda teatakse kui ühte kõige kasulikumat tee sorti. Pole vahet, kas eelistad rohelist teed või musta teed, siis mõlemad on võimsad antioksüdandid. 

Lisaks aitab roheline tee kaasa ka T-rakkude tootmisele. 

4. Kiivi

Kuigi Eestis konkreetselt ei kasva kiivit, siis poes leidub seda ohtralt! Kui mõelda nüüd antioksüdandile, siis peaks mõtlema just nendele puuviljadele, mis kasvavad tugeva päikese käes. Kiivid on suurepärane näide sellest ja need on ohtralt täis K-vitamiini, C-vitamiini ja kaaliumi.

5. Tsitruselised

Meie keha ei tooda C-vitamiini, mis tähendab, et me peame seda iga päev kuskilt saama. Miks? Üks põhjus on see, et meil oleks piisavalt tervisliku kollageeni (kollageen on üks keha tähtsamaid ehitusvalke, mis töötab luude, hammaste, lihaste, liigeste, naha ja muu sidekoe loomisel.) 

C-vitamiin vees lahustuv toitaine, mida leidub lehtköögiviljades ja tsitruselistes, eriti greibis, apelsinides, mandariinides, sidrunites, laimides ja klementiinides. See toimib antioksüdandina, kaitstes rakke vabade radikaalide tekitatud kahjustuste eest.

Kokkuvõte

immuunsussüsteem

Meie immuunsüsteem on oluline ning ilma selleta ei saa. Meid ümbritsevad bakterid ja viirused, mis ei ole organismile head. Selleks, et oleksime terved ja elaksime muretult on vaja tugevat kaitse süsteemi. Täpselt nagu spordis. Kui jalgpallis on kaitse nõrk, siis vastased löövad värava! 

Hoolitse enda tervise eest ning hoia enda organismi kaitsevõime tugev!

Artikkel meeldis? Jaga seda ka teistega!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga