Toome treeningutega seoses välja ka ühe peamise probleemi. Selle probleemiga (millega) võivad enamus inimesi tuttavad olla. Põlved saavad väga suure koormuse osaliseks meie igapäevastes tegemistes. Anname ülevaate miks võivad põlved meile muret tekitada, mis suurendavad riski ning kuidas ennetada? Lahkame põlvega seotud küsimused lahti.
Põlvevalu on üks kõige suuremaid ja sagedasimi probleeme mida kuulda võib. Valu võib tekkida järsult ning olla väga ebamugav. Rünnak võib tulla igas vanuses, kuid sõltuvalt east muutuvad selle põhjused.
Põlve funktsioonid ja anatoomia
Selleks, et saada põlve ehitusest ülevaade ning teada selle sisemust, siis seletame lahti anatoomilise poole.
Alustame sellest, et põlveliiges on meie keha üks suurimaid ning keerukamaid liigeseid ühendades reieluu sääreluuga.
Põlvel on suur liikuvus. Peamised funktsioonid on painutada, sirutada ja kanda meie keha raskust koostöös puusade ja pahkluuga.
- Põlveliigese moodustavad neli luud – reieluu, pindluu, sääreluu ja põlvekeder.
- Menisk – tegu on pehmekoelise struktuuriga reie- ja sääreluu vahel. Tugev, vastupidav ja veidi kummitaoline. Tänu enda C kuju tõttu aitab see tunduvalt vähendada koormust, mis langeb liigese pindadele. Meniskit võib võrrelda auto amordiga. Ilma meniskita oleks koormus kõhrele kordades suurem.
- Põlvekeder – kaitseb liigest väliste ohtude eest. Näiteks kui seisame põlvedel või lööme selle vastu kappi. Siis põlvekeder võtab löögi endale.
- Kõhred – põlveliigeses saavad kokku sääreluu ja reieluu. Hoidumaks üksteise hõõrdumisest ning tagada sujuv liikumine, siis luu otsmised pinnad on kaetud kõhre kihiga.
- Kõõlused – lihased ja luud peavad olema millegagi ühenduses. Siin kohas tulevad appi kõõlused.
- Sidemed – külgsidemed takistavad põlveliigese külg suunalist liikumist ning ristatisidemed, mis tagavad põlve stabiilsuse eest-taha suunal.
Kui lühidalt eelnev kokku võtta, siis põlv koosneb luudest, mida hoiavad koos sidemed ja seda stabiliseerivad ümbritsevad lihased.
Põlves on liigesevedelik (mida nimetatakse sünoviaalvedelikuks), mis võimaldab põlvel liikuda ja painduda.
Funktsioonid:
Kaks suurt lihasgruppi annavad põlvele jõudu, et see liiguks. Selleks on reie-nelipealihas, mis hoolitseb sirutuse eest ja reie-kakspealihas, mis hoolitseb painutuse eest
Veel funktsioone:
- Tagab stabiilsuse.
- Võimaldab meil jalga pöörata.
- Aitab tõsta ja langetada kogu keha
- Toetab keha püstiasendis nii, et ei peaks kaasama lihaseid.
Põlvevalu ja selle põhjused
Tõime ka alguses kohe välja, et valu võib esineda igas vanuses. Kõiki vigastusi ei saa vältida. Sageli on see just spordis, kui juhtub ettearvamatu olukord. Tõsisema ehk traumaatiliste vigastuste esinemiseks on vaja suuremat jõudu ning selleks on vaja sundida põlve mingi välise jõu abiga liikuma sellesse suunda, kuhu see normaalses olukorras liikuma ei peaks.
- Vigastus, mis on saadud kas spordivõistlusel või halva päeva tõttu (venitus, nikastus). Jooksjate puhul on oluline üle vaadata ka jalanõud, mis võiksid olla treeninguks sobivad. Kuna sageli võib olla just jalanõu või valitud pinnas valu põhjustaja.
- Varasem vigastus – suurendab uuesti vigastamist!
- Nõrgad ja paindumatud jalalihased
- Inimesed, kes on ülekaalus on suurema riskiga, kuna põlvedele langeb suur koormus. Parim variant on kaalu langetada. Isegi väike kaalukaotus annab märgatava tulemuse.
- Vanus – vanusega kipuvad asjad kuluma ning sama on ka põlvedega. Vigastused ja probleemid on kergemini tulema.
Levinumad põlvevalu põhjused:
Toome välja kolm enamlevinud põhjust:
Kõõlusepõletik ehk hüppaja põlv
Suurim põhjus on ülekoormus, kuid võib olla ka traumast. Lahti seletatuna, siis kõõlust ümbritseb libisev kude, kui selle funktsioon on häiritud, siis see põhjustab põletikku.
“Ülekoormus, mis mõttes?” Kui sooritame ühetaolist liikumisviisi. Hea näide on jooksmine.
- Liigesekõhre kulumine ja osteoartriit
Tegu on vananemisega seotud probleemiga. Valu põhjuseks on liigesekõhre kulumine, mille tõttu hakkab luu vastu teist luud hõõrduma. Tavaliselt ei kahjustu ainult liigese kõhr, vaid liiges tervikuna. Kes ei mäleta, siis luu otsmised pinnad on kaetud kõhre kihiga, et toimuks sujuv liikumine.
- Limapauna põletik (bursiit)
Limapaun kujutab endast väikest vedelikuga täidetud kotikest, mis asub liigese läheduses. Limapauna ülesandeks on vähendada hõõrdumist liigese piirkonnas. Kui limapaun saab järiepidevalt liialt koormust võib tekkida seal põletik. Näiteks: põlvitades töötamine.
Põlvevigastused:
Toome välja viis levinud vigastused
- Meniski rebend
Tegu on ühe kõige sagedasema vigastusega, millega seisavad silmitsi just sportlased. See võib tekkida järsul pöördel, suuna muutusega ( näiteks: korvpallis või võrkpallis) või on menisk vanusega nõrgenenud ning nii on ka vigastus lihtsam tulema.
- Luumurd
Põlvekeder kaitseb meie põlveliigest vigastuste ja põrutuste eest. Kui me toetame põlvedele, siis raskus langeb põlvekedrale. Enamasti ongi murru põhjuseks tugev kukkumine või löök vastu põlve, mis võib lõppeda õnnetult.
Murrud on sagedased, kuid samas on tegu ka tõsise vigastusega. Teinekord võib see lõppeda ka operatsiooniga.
- Nihe
Selline olukord tekib, siis kui luud ei ole enam enda õiges asendis (loe: loomulikus asendis). Kuidas see juhtuda üldse saab? Selleks võib olla tugev kukkumine või õnnetus.
- Sidemete vigastused
Kuidas võib tekkida? Kui saad ootamatu löögi vastu painutatud või sirutatud põlveliigest. Samuti võib olla põhjuseks põlveliigesele ülemäärane toimiv jõud või ootamatu põlveliigese tugev pööramine. Mis juhtub? Sidemete vigastuse korral sääre- ja reieluu liiguvad üksteise suhtes ülemääraselt ja sidemed rebitakse kinnituskoha küljest lahti.
- Ülekoormusvigastus
Liialt suur koormus põlvedele. Võib saada alguse tugevast treeningust või valest tehnikast. Näiteks: jooksja põlv – Tegu on olukorraga, kus põlvekedra tippu kinnituva kõõluseosa on saanud kahjustada. Kuidas tekib? Põlvekedra ja reieluu vahel on liigne koormus, mis võib tekkida jooksmise ajal.
Mida teha põlvevaluga ning millal peaks arsti külastama?
Esimene asjana tee kindlaks põlvevalu asukoht? Kas see on põlve ees, taga või sees. Külasta arsti ning sealt saad teada edasised juhised ja suunad.
Lisame siia, mida teha siis kui treenid ning vigastad enda põlve?
Treening ja puhkus:
Kui tekib valu, siis esimese 24h-48h jooksul:
- Puhka – see ei tähenda, et istud terve päeva kohapeal ja ei liiguta ennast üldse.
- Proovi enda põlvele teha rahulikke liigutusi kuskil 20 sekundit ning seda iga tunni järel.
Kui 48h on möödas ning oled puhkust andnud, mis nüüd?
- Naase vaikselt enda tava rutiini juurde, see aitab taastuda.
Hoidu tugevast treeningust, millega langeb põlvedele suur koormus. Näiteks: Jooks või raskusega kükk.
Hea võimalus kasutada ujumist või rattasõitu treeninguks ning samuti aitab kaasa taastumisele.
Kuuma ja külma kotid:
Kuum
Alustame kuumaga. Kuum kotike, rätik või kreem on väga efektiivne valu korral. Kuumus hõlbustab vereringlust ja vabastab lihased pingest. Kuid oluline on, et ei kasuta kuuma kohe peale vigastust!
Näiteks: Kui liiges on jäik ning soovid seda rohkem “avatuks” saada enne harjutuse tegemist, siis on kuumakott hea variant.
Külm
Esimene asi, mida peale vigastust kasuta on külm. Sellega alandad turset ning valu. Külm vähendab närvi impulsi edasiliikumist, mis vähendab valu aistingut. Oluline on, et ei aseta külma otse nahale. Jääd kasutades pane see mingi riide sisse, et ei oleks otsest kontakti nahaga.
Kui on värske trauma, siis tundub kõige parem variant külmaravi.
Millal peaks doktorit külastama?
- Ei saa jalgadele toetuda (põlv ei kannata raskust)
- Paistetus ei lähe ära.
- Ei saa jalga täielikult sirutada.
- Valu on tugev või valu ei anna järgi.
Ravimeetode on erinevaid: operatsioon, ravimid, teraapiad. Vastavalt valu piirkonnale ja põhjustele tegutsetakse edasi.
Kokkuvõtteks
Põlv on kriitilise tähtsusega ning sageli on problemaatilised põlved üks suurimaid sportlaste murekohti. Hoolitse enda keha eest ning hoolitse enda põlvede eest. Kui tunned valu, turset või ebamugavust ning ei oska öelda põhjust, siis võta ühendust arstiga. Ei tasu internetis leitavate arvamuste põhjal panna paika enda põlvevalu põhjus.
Artikkel meeldis? Jaga seda ka teistega!
