tervislik eluviis

Tervislik eluviis: 7 nippi kuidas võtta elu ohjad enda kätte

  • Tervis

Tänapäevases ühiskonnas muutub tervisliku eluviisi teema üha aktuaalsemaks, sest on palju ahvatlusi, mis ründavad ja ahvatlevad meie heaolu täielikult iga nurga pealt. Kuigi Inimeste eluiga on pikem, kui kunagi varem. 

Arvatakse, et tervislik elustiil tähendab õiget toitumist ning regulaarset liikumist. Tegelikkuses peitub selles teemas palju rohkemat, kui välja paistab. Tervis üldiselt on meie füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund. Kuid me kipume seda ohverdama ning sellest kõigest mööda vaatama. Vanemas eas saame tunda enda eluviisi tagajärgi.

Hoolitsedes enda tervise eest, saad lisaks heale tervisele vastutasuks ka hea enesetunde, eneseusu ja enesepildi. Kui me hoiame tervislikku eluviisi tehes seda, mis on õige kehale, siis annad iseendale võimaluse kogeda pikki eluaastaid, tundes ennast selle juures hästi. 

Toome põgusalt välja erinevad tervisliku eluviisi komponendid, mis aitavad sind saavutamaks suurepärast füüsilist ja vaimset tervist ning lisaks toome välja ka erinevad toitumis nõuanded. 

Mis on tervislik eluviis?

Tervislik eluviis ei tähenda ainult seda, et oleme vabad igasugustest haigustest ja vaevustest. See hõlmab endast palju rohkemat ehk nii meie toitumist, meie mentaalset, füüsilist ja üleüldist heaolu. 

Tervislik eluviis annab meie elule rohkem võimalusi, me saame teha seda mida soovime ning meie füüsiline ega vaimne tervis ei ole takistuseks. See on vaade maailmast.

Isegi kui lühiajaliselt ei ole tulemusi ega heaolu märgata, siis pikas perspektiivis mängib meie elustiil suurt rolli. Peale selle, et meie eluiga pikeneb ümbritseb meid ka parem atmosfäär, me oleme mentaalselt paremas vormis, meil on head harjumused ja sõbrad.

See sümboliseerib tasakaalukat ja tervislikku toitumist ning pidevat liikumist. Vältides keelatuid aineid ja muid meelemürke. Kuid see ei tähenda nüüd seda, et pead täielikult pai poiss olema, ei. Teinekord patustada on täiesti normaalne ning samas ka loomulik. Kuid oluline on, et sälib tasakaal.

1. Tervislik toitumine

Tervislik eluviis

Toidud mida me sööme avaldavad suurt mõju meie üleüldisele tervisele. Kuigi tervislik toitumine võib olla lihtne, siis toidu valikuid ning tähelepanu hajutajaid on meeletult. Meie poed on täis valikuid ja see muudab ostlemise väga keeruliseks.

Hea dieet võib muuta igat aspekti meie elus. Alustades aju funktsioonidest ning lõpetades füüsilisest heaolust. Seega on toitumise baasteadmised väga olulised.

Tervislikud toidud

Sõna tervislik toit meenutab kohe midagi halba ja mitte maitsvat. See on esimene asi mida palju seostuvad tervislikkusega. Tegelikkuses on tervisliku toidu valmistamisel palju võimalusi ning valik on jällegi üpris mitmekesine. Oluline on hoida toidulaud lihtne, vaheldusrikas ning ka maitsev. 

Kodumaine ning kodus valmistatud toit 

Toit on meie keha kütus. Miks täita paaki rämpsu ja kahjulike ainetega? Eelista neid toite/toitaineid, mis on kodumaised või siis kodus kasvatatud/valmistatud. Kodus valmistatud toitudes tead ise täpselt, mis komponendid on toidu sisse pandud. 

Tasakaalustatud toitumine 

Tervislik toitumine tähendab ka seda, et toit ei jääks liiga ühekülgseks vaid oleks rikkalik ja koosneks mitmekülgsetest toitainetest. Toidulaud peab olema rikkalik. Tasakaalustatud toit tähendab seda, et meie kütus sisaldab: valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine ja mineraalaineid. 

Vähenda liha söömist – me kipume lihaga liialdama. Õnneks on selleks mitmeid alternatiive, mida saab kasutada. Suurepärased asendajad on kala, kikerherned, oad ning ka mitmed köögiviljad. Proovi rikastada toite ka erinevate uute võimalusega.

Toidukogused

Toidukogused mängivad suurt rolli meie toitumises ning tervislikus eluviisis üleüldiselt. Järiest enam tekivad küsimused, et mis ikkagi on need õiged toidukogused ja, kui tihti sööma peaks. Tavaliselt kui vaadata toitumist, siis öeldakse, et hea on süüa vähemalt kolm korda päevas. 

Mida vähem kordi me päeval sööme, siis seda suurem on oht ülesöömiseks. Kui süüa kaks korda päevas ning suurte kogustega, siis me tarbime korraga väga palju toiduaineid ja koormame enda keha. 

Kui süüa vähem ning tihedamini, siis on väiksem oht patustamiseks erinevate maiustustega portsjonite vahepeal. 

2. Piisav vee joomine

Tervislik eluviis

Lisaks toitumisele on oluline tarbida piisavalt vett. Kui ilma toiduta peame nädala vastu, siis veega on asi kriitilisem. Üle kolme päeva ilma veeta võib muutuda eluohtlikuks olukorraks. Kindlasti oled kogenud päevi, kus pole joogijanu. Isegi kui janu pole, siis tuleb hoida vesi lähenduses ja ikkagi juua. Umbes 60% meie kehast koosneb veest, seega mängib see tähtsat rolli meie keha funktsioneerimises üleüldiselt.

  • Vee tarbimine mõjutab meie energia taset – Isegi kuni 1% veekaotust mõjutab meie igapäevaseid tegevusi. Eriti suur mõjutaja on see kõrge pingutuse või spordi tegemisel.
  • Aitab kaalu langetada – vee joomine annab meile küllustunde ning kiirendab ainevahetust. Uuringud on näidanud, et inimesed, kes jõid 0,5l vett enne söömist kaotasid 44% rohkem kaalust, kui need kes seda ei teinud. 
  • Päevas on soovitatav juua vähemalt 8 klaasi vett. Samas kui teha intensiivset treeningut, siis suureneb ka veekogus.

Vee joomisel on palju tähtsaid ülesandeid, mida me ei märka. Isegi väiksem veekaotus võib mõjutada meie mentaalset ja füüsilist poolt. 

3. Liikumine

tervislikud eluviisid

Me oleme seda ka päris palju maininud aga sellest ei saa üle ega ümber. Meie elustiil on istuv ning mugav. Selleks, et igapäeva elus midagi teha, siis tegelikuses peab tegema väga vähe liigutusi või pingutusi. See tähenda seda, et liikumine on olulisem kui kunagi varem.

Igasugune sport, regulaarne liikumine ja treening avaldavad mõju meie tervisele koheselt ning samuti tasub see ära pikema aja vältel. Mis on kõige olulisem, olles pidevalt aktiivne, siis see parandab meie elukvaliteeti märkimisväärselt. 

Lisaks füüsilisele poolele parandab liikumine ja trenn meie vaimset poolt. Liikumine vähendab riski ning aitab ennetada infarkt, südame haigused, diabeet ning ka vähki. 

Öeldakse, et päevas võiks vähemalt liikuda 30 minutit või, siis teha vähemalt 10 000 sammu. Valikuid spordi tegemiseks on palju. Kõige lihtsam on minna õue jalutama või haarata jalgratas ning minna pikemale sõidule. Jalutamine on lihtne ja efektiivne viis hoidmaks ennast pidevas liikumises. Täpselt nagu rattasõit on värskendav ning mõtteid puhastav tegevus. 

Lisaks sellele saab liituda ka erinevate treeningklubidega ning teha treeninguid koos teistega. Kui üksi ei taha enda liikumisteekonnaga alustada, siis koos teistega on seda palju lihtsam teha. Siin saab proovida ka veidi raskemaid alasid: minna ja proovida, et mis asi see aeroobne treening on; intensiivseid treeninguid nagu HIIT ja Zumba; proovida joogat… valikuid on palju. Tuleb lihtsalt valida endale sobiv ja eelistatud.

4.Magamine

Tervislik eluviis

Magamine on tavaliselt esimene asi, mille arvelt hakatakse aega juurde näpistama. Me kipume une vajadust alahindama.  Kuid uni on võtmetähtsusega meie taastumises, vaimses heaolus ning stressitaluvuses. Näide: eksamite sessioonil on tavaline, et teha õppimine öösiti. Mis tunne on kaks nälalat peale sessiooni? Väsimus, stress võib suurem olla, energia puudus. Lühiajaliselt võib ennast petta aga jätkusuutlikuks eluviisiks see ei sobi. Seega võib und pidada täpselt sama oluliseks nagu ka kõike ülejäänut, mida oleme eespool maininud.

Täiskasvanud vajavad ööpäevas 7-9 tundi und. Väikelapsed ja teismelised vajavad isegi rohkem, kuna nende organism on kasvav. Vanemaealised ehk 65+ vajavad 7-8 tundi und. Uuringutes on välja tulnud, et ka lõunauinakud vahemikus 15 minutit – 90 minutit aitavad kasvatada loovust ja fookust. 

Pikaajaline unepuudus mõjub tervisele halvasti ning ajapikku võib anda see negatiivseid tulemusi. Miks on vaja saada piisavat und?

  • Parem füüsiline aktiivsus ja võimekus – me jaksame rohkem teha ning meil on ka rohkem energiat.
  • Väiksem tõenäosus ülekaalulisuseks – vähese unega inimestel on risk ülekaalulisusele, sest me sõõme liialt üle ning ainevahetus aeglustub.
  • Aitab ennetada depressiooni – side une ja vaimse tervise vahel on suur. 
  • Tugevam immuunsüsteem – meie keha taastub magades ning tänu sellele parandame ka enda keha vastupanuvõimet välistele tingimustele. 

5. Värske õhu käes käimine

tervislik eluviis

Tead seda tunnet, kui pärast pikka ja väsitavat tööpäeva avad välisukse ning tunned kuidas mõnus ja värske olemine justkui ise tekiks? Selline tunne, et väsimus ja pinge oleks justkui minema lennanud. Oled sellist tunnet tundnud?

Värskes õhus viibimine on meie vaimsele ning füüsilisele tervisele väga kasulik. Igapäevased jalutamised, rattasõidud või nädalavahetusel matkamine – kõik see annab võimaluse viibimiseks välitingimustes. 

  • Me saame lisaenergiat – kui teinekord lähed õue ning hingad sügavalt sisse, siis mida sa tunned? Tunned kuidas kopsud täituvad õhuga ning energiat nagu voolaks kehasse juurde. Värske õhk turgutab meie meeli ning paneb meid kiiremini liikuma.
  • Mõtete puhkus – looduses on palju ilusaid hääli ning helisid. See on võimalus saada igapäevasest tavapärasest elust ja tööst korraks eemale ning võtta väikene puhkus. Proovi teinekord välja minnes visata peast kõik mõtted ning keskenduda ainult ümbritsevale. Eriti hea on see matkates.
  • Päikesevalgusega saame me d-vitamiini – lisa põhjus miks minna õue värske õhu kätte. Me saame lihtsalt endale olulise vitamiini, mis on tervisliku eluviisi alus.

6. Vaimne tervis ja stress

tervislik eluviis-

Vaimses tervisest ja selle olulisusest oleme juba eespool juttu teinud. Täpselt nii nagu peame jälgima enda liikumist ja toitumist on oluline jälgida ka enda vaimset tervist. Tervisliku eluviisi komponendi juures on vaimne tervis väga oluline. 

Tegelikkuses kõik eelnev avaldab mõju meie vaimsele tervisele. Liikumine, toitumine, värskes õhus viibimine ja magamine on määrava tähtsusega, et säilitada mentaalne heaolu. Mõningad mõtted, vaimse tervise juures:

  • Maga piisavalt – keskmiselt 8 tundi on meil vaja kätte saada.
  • Mõtle positiivselt – asju juhtub elus, nii häid kui halbu. Kui tuleb olla ka halbade aegade korral positiivne, sest üksi asi ei ole kestev ning ka halvad ja negatiivsed ajad mööduvad.
  • Ole aktiivne – aktiivsus aitab meil viia mõtted eemale ning parandada meie enesetunnet ja tekitada head tuju.
  • Toetus – vaimse tervise juures on oluline toetus lähedaste inimeste poolt. Kas oled alustamas uut teekonda enda elus, lõpetad kooli või pead langetama raske otsuse, siis alati on hea, kui sul on olemas toetus.
  • Sina ise – ole iseenda kõige parem kaaslane, sest iseendaga viidame me ka kõige rohkem aega. Paku endale seltskonda, kes teeb iga päeva huvitavaks. 
  • Mediteeri – meditatsioon annab võimaluse ühendada vaim, keha ning hing. Olla hetkes annab võimaluse muremõtted eemale viia ja tuua keskendumine olevikku.

7. Ebatervislik eluviis ja harjumused

tervislik eluviis

Tervislik eluviis ei ole nii lihtne, kui me arvame. Me elame ühiskonnas, kus ahvatlused piiluvad meid iga nurga tagant. Ka kõige tugevamad võivad teinekord nendele ahvatlustele alla vanduda.

Ebatervislike harjumuste küüsi on kerge langeda, aga samas raske välja tulla. Tavaliselt noored langevad sellise eluviisi küüsi, kuna nad saavad alles elukogemusi ning õpivad. Kuid ka vanemaealistena kipume me aeg ajalt ikka langema õigelt teelt kõrvale. 

Suitsetamine, alkohol, mõnuained – need on midagi, mis kuuluvad ebatervisliku eluviisi alla, aga need pole ainukesed. Ka negatiivne mõtlemine, vähene liikumine, unepuudus, vähene veetarbimine – ka need kõik kuuluvad ebatervisliku eluviisi alla.

Kokkuvõte

Selleks, et astuda samm tervisliku eluviisi, siis tuleb alustada sammhaaval. Kui me alustame liiga suure ampsuga, siis võime me rööbastel maha langeda. Parima protsessi ja tulemuse saavutame, siis kui me seame endale pika eesmärgi ning kirjutame üles, mida meil selleks teha on vaja. Vali kasvõi üks seitsmest ülaltoodud punktist ning alusta sellest. 

Tervislik eluviis on investeering paremasse tulevikku!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga